Erinevalt traditsioonilisest kütusena kasutatavast puusöest on biosüsi tüüp, mida kasutatakse pinnase parandamiseks, mis soodustab taimede kasvu ja mida saab kasutada põllumajanduses, samuti süsiniku kogumiseks ja säilitamiseks.
Nagu tavaline puusüsi, on ka biosüsi biomassi pürolüüsi produkt ja selle põhikomponendiks on süsiniku molekulid. Teadlased hakkasid biosöe vastu huvi tundma tänu Amazonase tumeda maa uurimisele. Jaapanis on biosöe kasutamisel põllumajanduses pikk ajalugu.
Viimastel aastatel on teadlased kasvuhoonegaaside, nagu süsinikdioksiid, dilämmastikoksiid ja metaan, emissioonist põhjustatud kliimamuutuste mõju tõttu hakanud keskenduma biosöe kasutamisele, kuna see aitab biosöe sidumise teel kasvuhoonegaase atmosfäärist kinni püüda ja eemaldada, muutes need väga stabiilseks ja säilitades neid pinnases tuhandeid aastaid.
Lisaks võib biosöe kasutamine tõsta põllumajanduse tootlikkust 20%, puhastada vett ja aidata vähendada keemiliste väetiste kasutamist.
